LA PAJINA DJUDEO-ESPANYOLA
AKI YERUSHALAYIM
Revista Kulturala Djudeo-espanyola

PAJINA DE ENTRADA

AUTORIDAD NASIONALA DEL LADINO

SEFARAD

INSTITUTO MAALE ADUMIM

AKI YERUSHALAYIM

ULTIMO NUMERO

TODOS LOS NUMEROS

LIBRERIA SEFARAD

PERIODIKOS

ASOSIASIONES I ORGANIZASIONES

JENEALOJIA SEFARADI

AKI YERUSHALAYIM #85

MEDESINA POPULAR
(AY 7, 1980)
Gina Kamhi
(Orijinaria de la eks-Yugoslavia)

Kuandu algunu di la famiya kaiya hazinu (infermo) no keriamus saver di medikus ni di kuras di farmasias, salvu las kuras de la nona ke eran siempri aprovechozas i mus azian bien. Ansi kuandu unu di muzutrus tenia temperatura alta, eya li frigava il kuerpu intiru kun vinagrí di vinu i mitia in lus tabanis (plantas di lus pies) trapus inbividus di vinagri i kuvridus kun trapus sekus.

Esta operasion si ripitava dos a tres vezis. Il rizultadu era muy buenu. La kayentura gradualmente, a poku a poku, abashava.

Dispues eya mus dava a biver unus kuantus sorvus di ruda majada kun un poku di agua i asukri i mus dizia: “Dulsí vus vinu, dulsi ki vus si vaya.”

Si tiniamus mal de tripa kun fuertis duloris, eya si alarmava i impisava a kurir diziendu: “Guay di tu nona, Siguru ki alivantatis kuza pizgada, ya ti imputratis!” Sin pedrer tiempu eya mus mitia in il umbligu vintozas i las duloris si amahavan. Si tiniamus mal al estomagu, eya mus mitia trapus (kompresas) muy kayentis di agua kayenti i insima il trapu mitia pimienta preta bien minuda. Esti trapu lu mitia nel estomagu i insima mitia un trapu seku inshuto, dispues mus dava a biver una kuchara di richina o di azeyti di peshi. Il rizultadu era perfektu.

Lu mas interesantí era echar lus livianus ki si uzava en kada kaza sefaradita.
La prosedura era la sigienti: Si tumava una kuchara yena de kurshumis (plomus) i si mitia a la lumbri asta ki si diritia il plomu nela kuchara.

In mizmu tiempu si kuvria la kavesa dil hazinu kun una savana blanka, si tinia kun las manus un ligen insima di la kavesa del hazinu. In i1 ligen si echava dos vazus di agua, una kuchara di sal, un pidasu di pan i un masiku di ruda.

Intunsis si vartia in il ligen i1 plomu diritidu i estu azia un bruidu. Esta chika esplozion fazía di virdad ispantar i produsia i1 efektu diziadu. En aziendu esta prosedura mí nona dezia estas palavras:

Todu spantu i aynara
Kualker modu di mal
Lu tomu in un vintal
Lu echu a la mar
Al montí al dizyartu
Lugar disoladu

Tierra no povlada
Andí gayu no kanta
Pasharu no bola
Perro no mauya
Di ti lu kitu
A Azazel lu echu.

Dispues di estas palavras si kitava la savana de la kavesa del hazinu i li dava a gustar kun il dedu una gota del likvido del ligen, ki era una mikstura di plomu, di sal, pan i ruda. Dispues il hazinu iskupia tres vezis in la mizma mikstura, i esti momentu la nona dizia:

Ki oju malu ki tinia
Ki es un mal ki li venia
Tres di mosa, tres di espoza,
Tres di viuda, tres di kita,
I tres ki pasin pur la puerta di la viola,
Aznikus pasan, aznikus vienen
Lis inkargu toda karga
Di oju malu i ograma
I si vaygan a la profondura de la mar.
Ti aprikantu por ayri
Pur vientu, pur kayintura
Pur hazinura,pur kevratamiento
Pur baldamientu,

Pur todu modu di mal
Ki ay en esti kuerpu
Todu il mal si vayga a las profonduras de la mar.

Siendu ki los plomus furmavan diversas figuras, la nona lus interpretava in dandu a intender di andi vinu il ispantu. La seremonia era siempre akompanyada di bendisionis.

Il mal de agayas (dolor di garganta) si kurava kun vinagri di vinu miskladu kun agua kayenti i si azian bochas di gargarizmu.

Il vinagri amurchava las agayas.

Il panaris si melizinava kun sevoya kayenti, si kurtava la sevoya in dos, si mitia nela lumbre a kayentar i si aplikava nel panaris. La sevoya azia avrir la yaga rapidamente.

Il mal di kavesa si tratava kun rivanadas di patatas saladas aplikadas in la frenti i ditinidas kun una riza bien atada.

Il brasu o il pie dizgoznadu si kurava kun aplikasiones di “bilma” konsistiendu in una mikstura di klara di guevu kun un poku di pimienta preta. Prima di aplikar si tukava kun lus dedikus il lugar dizguznadu i si mitia a su lugar la parti dizguznada, dispues si aplikava la klara di guevu kun pimienta preta bien minuda i kun una riza si atava insima bien apritadu.

Volver